Rootsist pärit fotograafina on Joeli alati lummanud saami rahvas, kes on asustatud Rootsi alasid juba üle 5000 aasta. Spordifotograafia taustaga Joel tutvustab Nikoni seadmete abil saamide igapäevaelu, kummutades stereotüüpe ja demonstreerides üleminekut traditsiooniliselt eluviisilt tänapäevasele.

Maxida Märak

Maxida Märak on Stockholmis tegutsev muusik.

„Üles kasvades tundsin, et mul ei olnud ühtki eeskuju, kes oleks kogenud saamide kannatusi ja võidelnud põlisrahvaste õiguste eest, seega pidin ise eeskujuks hakkama.”

Ola Stinnerbom

Ola Stinnerbom, saami muusik ja trummivalmistaja.

„Töötan selle nimel, et saami trumm taaselustada ja tänapäeval selle tähtsust rõhutada. Minu eesmärk on motiveerida saami lapsi ning noori trumme valmistama ja mängima, et meie kultuuripärandit tähistada.”

Merethe Kuhmunen

Saami hariduskeskuse naha- ja tekstiiliosakonna üliõpilane Merethe Kuhmunen.

„Mäletan, et olin 10-aastane, kui mõistsin esimest korda, et mulle meeldivad tüdrukud. Minu sünnikohas ei räägitud kunagi LGBT-teemadel, mistõttu läks kaua aega, enne kui sain sellest inimestele rääkida. Ent pärast seda tundsin, nagu maailm oleks avanenud. Isegi tänapäeval tundub mulle, et Lapimaal on LGBT-ga seoses veel palju teha. Ma ei anna alla. Arvan, et kõik peaksid saama olla need, kes nad on.”

Marika Renhuvud

Marika Renhuvud on tantsija, kes sündis Rootsi lõunapoolseimas saami külas Idres ja kasvas üles Storsäternis joa läheduses.

„Ma kolisin Faluni, kui olin kümme aastat vana. Siis alustasin ma tantsimist. Sellest ajast olen tantsimisega tegelenud ja nüüd elan Stockholmis, kus õpin tantsu balletiakadeemias.”

„Tantsijakarjäär ei olnud minu jaoks ilmselge valik. Olen alati põhjapõtradega töötamist armastanud ja oma isaga lapsepõlvest saadik põhjapõdrametsas kaasas käinud. Armastan seda väga, aga mõistsin, et pean tantsima, sest see muudab mind õnnelikumaks kui miski muu.”

„Arvan, et tantsides saame oma kultuuri tutvustada ja sellest rääkida. See võimaldab mul väljendada ennast, oma valu, mõtteid ja tundeid ning seda, mida ühiskonnas muuta soovin.”

Matti Berg

Matti Berg on Girjase saami küla vanem. Gällivare ringkonnakohtu otsus 2016. aasta veebruaris andis Girjasele ainuõiguse kontrollida piirkonnas kalastamist ja jahipidamist, taastades õigused, mille Rootsi parlament võttis saami rahvalt 1993. aastal.

„See piirkond tähendab mulle nii palju, see on osa minust, minu rahvast ja identiteedist. See on minu jaoks kõik.”

Katarina Kielatis

Saami hariduskeskuse naha- ja tekstiiliosakonna üliõpilane Katarina Kielatis.

„Mulle ei meeldi termin „laplane”, kuna see on alandav ja diskrimineeriv sõna, mida Rootsi valitsus meie kohta kasutab. Kasutan sõna „saam”, kuna saami inimesed on seda sõna alati kasutanud.”

Bo Sunna

Alates 1980. aastatest on Bo Sunna koos oma perekonnaga võidelnud kohalike ja riiklike ametiasutustega, et taastada põhjapõtrade karjatamise õigus ning ühtlasi saami identiteet ja saamide õigused põlisrahvana.

Praegu elab perekond koos põhjapõtradega juriidilisest süsteemist väljaspool, ilma seadusliku kaitseta, mis kehtib teistele saamidele. Bo Sunna lastel ja lastelastel ei ole lubatud põhjapõtru pidada, kuigi nad on saamid ja nende perekond on ajalooliselt põhjapõtru karjatanud.

Anders Sunna

Anders Sunna, kunstnik

„Suur osa minu kunstist põhineb mu pere kogemustel ja üleelamistel, näiteks ümberpaigutamine aastal 1986.”

Mattias Jonsson

„Sain tänu saami kultuurile ja elustiilile suurepärase kasvatuse. Tahan anda lastele samasuguse kasvatuse ja suunata neid nii palju kui võimalik.”